Ajakirjanike võimet kajastada uudiseid ja viia tõendatud teave avalikkuseni on takistanud kõikjal maailmas levinud rünnakud ja rikkumised, sealhulgas ähvardused, ahistamine, majanduslik surve, kohtulik tagakiusamine (näiteks S[ML2] LAPP ehk vaigistuskaebused), meelevaldsed kinnipidamised ning ligipääsu puudumine erialasele ja sootundlikule õigusabile. UNESCO egiidi all tegutsev Üleilmne Meedia Kaitsefond (Global Media Defence Fund) pakub mittetulundusühingutele toetust projektide jaoks, mis aitavad tugevdada ajakirjanike õiguskaitset ja suurendada meediavabadust. Kohtumisel tutvustatakse fondi tegevuse tulemusi ja mõju ning arutletakse meediavabaduse kaitse ning ajakirjanike ja meedia õiguskaitse teemade üle.

Korraldab UNESCO

Väike saal.

Erikutsetega.

Korraldab Internews.

D-saal.

Pledge Session (PDF)
Guide to Pre-Recordings (PDF)

Korraldab Eesti välisministeerium.

Katelde saal.

Kui digiruumis võetakse sihtmärgiks naisajakirjanik, siis satub ohtu kogu sektor. Mis on tehnoloogia roll soopõhises desinformatsioonis? Kuidas meedia ja meediavabaduse kogukond on nii vahetu sihtmärk kui pikaajaliste lahenduste lahutamatu osa?
Sooline ja seksualiseeritud desinformatsioon on veebikiusamise alavorm ning see tõrjub just naisajakirjanikke ja teisi naissoost sotsiaalseid juhtfiguure avalikust arutelust kõrvale murettekitaval määral. See ahistamise vorm kombineerib kolme veebipõhise desinformatsiooni põhitunnust: valskus, halb kavatsus ja kooskõlastus.[1] Näiteks ajakirjanikku ja Nobeli rahuauhinna laureaati Maria Ressat trollitakse massiliselt kui "presstituuti" ja sadu teisi naisajakirjanikke on ähvardatud võltsitud pornograafiliste fotode või muude räpaste piltide levitamisega, kuna nad on võimule vastu hakanud.
Kuna naiste võrdne õigus sõnavabadusele on meediavabaduse ja rahu, demokraatia ning kestliku arengu saavutamisel asendamatu, siis käesolevas sessioonis uuritakse, kuidas soopõhine desinformatsioon on määrava tähtsusega väljakutse ja osa digitaristute – sotsiaalmeedia platvormide, otsingumootorite, internetikaablite, rakenduste poodide ja teiste komponentide– süsteemsest probleemist.
Küsime milliseid kohalikke ja üleilmseid koalitsioone on vaja, et tagada, et digitaristud teeniksid avalikku huvi, meediavabadust, demokraatiat ja soolist võrdõiguslikkust inimõiguste raamistikus?

Korraldab International Media Support and Tech for Democracy.

D-saal

Avakõned.

Black Box saal.

Desinformatsioon ei ole sugugi uus nähtus. Informatsiooniga on manipuleeritud aegade algusest peale, et võita sõdu ja edendada poliitilisi ambitsioone. Kuid kunagi varem ei ole olnud nii palju võimalusi luua ja levitada desinformatsiooni niivõrd mastaapselt ja kiiresti kui praegu.
Desinformatsiooniga tegelemine ja selle vastu võitlemine ei ole lihtne ülesanne. Vahel on keeruline eristada desinformatsiooni, mida levitatakse kahju tekitamiseks, eksitavast teabest, mida jagavad süütud kolmandad osapooled. Kuidas tagada, et desinformatsioonivastased meetmed ei riku rahvusvahelist õigust, sealhulgas inimõigusi? Milline on meedia roll desinformatsiooni vastu võitlemisel? Millised on meedia võimalused ja piirangud desinformatsioonile vastu seismisel? Kuidas saaks kõige paremini tõsta ühiskonna vastupanuvõimet desinformatsioonile?

Black Box saal.

Vahetänav.

Oksana, Anna, Tatjana ja Marina on sõjas, igaühel oma motiiv, oma saatus. Naised, kelle elusid, nagu ka paljude teiste, muutsid 2014. aastal Kiievis Maidani väljakul alguse saanud rahutused. Naiste lahinguteekond kulgeb filmis läbi mitme aasta ja aastaaja, sinna mahub nii igapäevatoimetusi kui ka karme olukordi kuulirahe all.
Mis üldse ajendab naisi sõtta minema? Millesse nad usuvad ja loodavad? Mis hinnaga rindejoonel vastu peavad?
Ivar Heinmaa “Naised rindejoonel” on dokumentaalfilm 2014. aasta kevadel puhkenud sõjast Ida-Ukrainas naiste pilgu läbi. Filmis on nii südamevalu kui vihkamist, armastuse purunemist, valesid otsuseid, kuid ometi ka lootust uuele elule, isegi surma halastamatu palge ees.

Meediat kirjeldatakse sageli demokraatia neljanda samba või valvekoerana, kes kaitseb avalikke huve. Ajakirjanikutöö on paljude noorte unistuste amet. Kuid ajakirjaniku amet võib olla aeg-ajalt ohtlik isegi demokraatlikus riigis.
Ajakirjanikke ründavad nii valitsused, kes soovivad takistada uurimistegevust kui kodanikud, kelle eesmärk on summutada uudiseid ja arvamusi, millega nad ei nõustu. Koroonapandeemia lisas täiendava kihi: valitsused on muutunud üha agressiivsemaks ja läbipaistmatumaks. Ajakirjanikel võib olla keeruline leida valitsuste tegevusmeetmete kohta tõendatud andmeid.
Digiajastul on tekkinud täiendavaid teabe ja ideede levitamise võimalusi. Kuid digitaalsed vahendid on loonud ka uusi ahistamise ja diskrimineerimise vorme. Kuidas on võimalik muuta meediamaastikku nii, et tagada ajakirjanike turvatunne ja võimaldada neil oma hindamatut tööd teha? Kuidas reageerida uutele internetiohtudele? Kuidas tagada vastutus?

Black Box saal.

Vahetänav.

LIVE online 15 min.

Sotsiaalmeedia, pilvandmetöötlus, suurandmed ja nutitelefonid on muutnud mõningaid meediatööstuse tahke tundmatuseni võrreldes meediaga aastatuhande vahetusel. Et tagada inimestele nende õigus hankida, saada ja levitada informatsiooni ja ideid, on ligipääs internetile tänapäeval äärmiselt oluline. Internetivabadus on sageli koguni meediavabaduse eelduseks, kuna internetiühendus sulgemine takistab teabe levitamist.
Mida saavad teha erinevad sidusrühmad – valitsused, erasektor ja kodanikuühiskond –, et soodustada ja kaitsta vaba teabe liikumist veebis? Kuidas saame tõhustada erinevate sidusrühmade koostööd ja tegevust? Millised on veebiplatvormide õigused ja kohustused?

Black Box saal.

Vahetänav.

Konverentsi patroon Vabariigi President ALAR KARIS.
Konverentsi muusikaline kujundus: Kristjan Järvi

Korraldaja jätab endale õiguse teha ajakavas ja esinejate osas muudatusi.

Sissepääs kutsetega.