Vabaduse koalitsioonid
Meediavabadus, internetivabadus ja väljendusvabadus on vaba maailma ja vaba meele tuum. Koos moodustavad need demokraatia ja on meile kõigile peamiseks aluseks, mille põhjal teha teadlikke otsuseid. Mis juhtuks, kui see oleks ohustatud? „Eestlastena, kes on liiga kaua elanud repressiivse režiimi all, saame aru, mida tähendab meeleheitlik võitlus selle eest, et saaksime öelda seda, mida mõtleme, ning meil oleks sõltumatu meedia. Oleme valmis juhtima jõupingutusi, et parandada meedia olukorda kogu maailmas,” sõnas Eesti välisminister Eva-Maria Liimets.
Maailm on ajakirjanikele jätkuvalt ebaturvaline paik – 2021. aastal peeti ühenduse Piirideta Reporterid andmetel kinni rekordarv ajakirjanikke. Nende 488 kinni peetud ajakirjaniku hulgas oli 60 naist ja 65 ajakirjanikku hoitakse pantvangis. Tapetud ajakirjanikke oli 2021. aastal 46, mis võib küll olla viimase 20 aasta väikseim arv, kuid siiski on iga hukkunud ajakirjanik ühiskonnale ja demokraatiale suur kaotus. Ebameeldiva tegelikkuse päevavalgele toomine on jätkuvalt soovimatu ning tõde surutakse maha jõhkrate tegude ja meetoditega.
Olukorra on palju keerulisemaks teinud desinformatsioon ja selle ülemaailmne levik ning asjaolu, et on raske leida tasakaalu valeuudiste ja desinformatsiooni levimise takistamise ning sõnavabaduse võimaldamise vahel. COVID-19 pandeemia on meile näidanud, kui kiiresti võib desinformatsioon sotsiaalmeediakanalite vahendusel levida. Püüdes sellega võidelda omavahel tihedalt seotud maailmas, tuleb tagada, et me ei ületaks õhkõrna piiri privaatsuse ja sõnavabaduse vahel, ning võimalusi selles osas midagi ette võtmiseks ei ole kuigi palju.
Mida saab siis demokraatlik maailm teha, et leevendada kohutavat olukorda, kus paljudes riikides toimub kõrgeimal tasandil ajakirjanike meelevaldne ja karistamatu tagakiusamine ning valeinfo levib kui kulutuli?
Globaalsel tasandil millegi muutmiseks tuleb ühineda samameelsete liitlastega, juhtida probleemile süstemaatiliselt tähelepanu ning survestada kurjategijaid kõigi diplomaatiliste vahenditega.
Kaks ja pool aastat tagasi loodi meediavabaduse koalitsioon, millel on praeguseks 50 liikmesriiki, et kaitsta meediavabadust, tagada ajakirjanike turvalisus ja võtta vastutusele need, kes ründavad ajakirjanikke selle eest, et nad teevad oma tööd. Koalitsioon jälgib aktiivselt meedia ja väljendusvabaduse olukorda maailmas, teeb tõsiseimate olukordade kohta avaldusi ning proovib aidata seal, kus olukord kõige hullem.
Kuigi maailmas ollakse üldiselt ühel meelel, et meedia ja interneti esmane ja peamine roll on kodanike teavitamine, on siiski erimeelsusi selles osas, kui suures ulatuses seda teavet kontrollitakse ja hallatakse. On selge, et Eestis, mis on Freedom House’i andmeil internetivabaduselt maailmas teine ja meediavabaduselt maailma esimese 15 riigi hulgas, peetakse väljendusvabaduse tagamist kõigis vormides ülimalt oluliseks. Peame leidma võimaluse võidelda desinformatsiooniga, ilma et kahjustaksime väljendusvabadust.
Nagu paljud teisedki meediavabaduse koalitsiooni liikmed, on Eesti ka internetivabaduse koalitsiooni liige ning soovib 9.–10. veebruaril toimuva ülemaailmse meediavabaduse konverentsi korraldajana nende kahe vahel sünergia luua. Kahe koalitsiooni vastastikune toetamine ja teineteiselt parimate tavade õppimine on üks keskseid teemasid konverentsi ja kahe koalitsiooni tulevases koostöös.